c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse) c)Seennäsad – põhilised maitsetundlikkuse kandjad d)Lehtnäsad – inimesel nõrgad, kibe maitse (mürgid!) Piirivaost tagapool on lümfifolliikulid – keelemandel! Keele lihased: Keele lihased kinnituvad keele vaheseinale ja –aponeuroosile (paksenenud submukoosa). A
- allpool läheb üle tsentraalkanaliks (B3) - eristatakse põhja ja lage FOSSA RHOMBOIDEA – ROMBAUK - moodustab neljanda vatsakese põhja - ülalt piiravad: pedunculi cerebellares superiores (A4) - alt piiravad: pedunculi cerebellares inferiores (A5) - keskel on ristisuunalised medullaarjutid – striae medullares (A6) ülespoole jääb sild allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal trigonum nervus hypoglossi (A11) – keelealuse närvi kolmnurk – all - alaarplaadi piirkond locus coeruleus (A12) – sinav koht - ülal area vestibularis (A13) – suur kolmnurkne esikuväli – keskel
fortis, e tugev; vapper, julge; tubli tähtis, kaalukas; auväärne, väärikas; rase fortna, ae f saatus, juhus; õnn; pl. fortnae, gravits, tis f raskus; suurus, tähtsus; rum ka: vara, rikkus väärikus, mõjuvus; rangus forum, n foorum, linnaväljak; turuplats, habe, u, itum, re omama, evima; turg; avalik elu; ärielu (kellekski v millekski) pidama fossa, ae f kraav; auk, süvend; piirivagu habit, v, tum, re elutsema, elama, frang, frg, frctum, ere murdma, asuma, asustama purustama haere, haes, haesum, re rippuma; kinni v frter, tris m vend kinnitatud olema; liikumatuks jääma, fraus, fraudis f pettus, kelmus tarduma; takerduma, kõhklema frequns, entis adi. arvukas, suurearvuline; haud adv. ei, mitte; sugugi mitte, mitte
annaabi.ee 
