etendasid Rahvasteliidus juhtivat osa. Rahvasteliidust rahutagajat ei saanud, sest Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja ning NSVL heideti välja. Kollektiivse julgeoleku poliitikat tabas täielik läbikukkumine. 7 SUHTED TEISTE RIIKIDEGA Eesti suhtes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi ja tuge. Eesti-Soome suhteid varjutas salajane piiritusevedu Eestist Soome, autoritaarse korra kehtetamine Eestis, baaside leping ja Eesti valitsuse käitumine Talvesõja ajal. Üldiselt olid Eesti- Soome ametlikud suhted ratsionaalsed ja kohati isegi jahedad, mitteametlik läbikäimine hõimurahvaste vahel oli seevastu väga elav. Eesti ja Soome tegid edukat sõjalist koostööd Soome lahe kontrollimisel. Eesti-Läti koostöö sai alguse ühises võitluses riikliku isesesivuse eest, kus Eesti Lätit tõhusalt toetas. 1932
muutusid Tallinna vabrikud pärast iseseisvumist peaaegu kasutuks, kuna ei vastanud Euroopa nõudlusele. Eesti majanduse suunitlus muutus radikaalselt, edaspidi läks 85% toodangust ekspordiks läände, enim eksporditi põllumajandussaaduseid, mune, võid jne, vähesel määral ka põlevkiviõli ja põlevkivindusega seotud tehnoloogiatest oldi huvitatud mh LAUs. Suuri sissetulekuid tõi ka salajane piiritusevedu Soome. Seoses deglobaliseerumisega 30ndatel pidi majandus võtma suuna jällegi siseturule, Pätsi režiimi ajal oli kaubanduslikku läbikäimist nt Saksamaaga. NSVL ajal suundus tootmine NSVL’i turule, toodeti toiduaineid jne; Eesti NSV oli teistest liiduvabariikidest ca 1,4x 15 rikkam. Iseseisvumisajal liituti kiirelt kapitalistliku läänega, ettevõtlusmaastik on soodne ja
annaabi.ee 
