Konkurents sundis aga mõisaid viinatööstust ümber korraldama. Eestimaal läks mõisa viinaköökidesse umbes ½ mõisa teraviljast ja peaaegu kogu kartulisaak. Viinapõletamisega kaasnes härgade nuumamine. Härgade nuumamiseks tarvitati viinaköögi praaka, õlgi ja kartuleid. Lihaloomi hakkasid nuumama ja ülesostjatele müüma ka talupojad. Suhteliselt kiiresti laienes lina külvipind. Erinevalt vilja- ja piiritusehindadest olid linahinnad võrdlemisi stabiilsed. Kuna lina kurnas maad teistest põllukultuuridest rohkem, siis sagedamini kui viie aasta järel lina samale põllule külvata polnud mõttekas. Esimesed teated kartulikasvatuse kohta Eestimaal pärinevad kubermanguvalitsuse 1771. aasta aruandest. 19.sajandi teisel veerandil kujunes oluliseks põllumajanduse haruks meriino tõugu peenvillalammaste kasvatamine. Meriino lammaste kasvatamisega kaasnes ristiku kasvatamine
Olukord hakkas muutuma 1860. aastail. 1861. a. kirjutas tsaar Aleksander II alla pärisorjuse kaotamise seadusele. 9.2. Eesti põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist (1816.-1870. a.) Eestimaa ja Liivimaa mõisnike peamiseks sissetulekuallikaks jäi viinapõletamine. Konkurents sundis aga mõisaid viinatööstust ümber korraldama. Viinaköökide asemele tulid piirituse- vabrikud. Suhteliselt kiiresti laienes lina külvipind. Erinevalt vilja- ja piiritusehindadest olid linahinnad võrdlemisi stabiilsed. Taludes laienes lina külvipind isegi hoogsamalt kui mõisates. Kuna lina kurnas maad teistest põllukultuuridest rohkem, siis sagedamini kui viie aasta järel lina samale põllule külvata polnud mõttekas. Põhja-Eestis muutus teravilja järel tähtsamaks kaubaliseks põllukultuuriks kartul. Esialgu kasvatati kartulit mõisa kapsa- ehk juurviljaaias. Eriti jõudsalt arenes kartulikasvatus Viru- ja Harjumaa mõisates. 19
annaabi.ee 
