aastal. Postiühendus muutus aktiivsemaks, hiljem oli võimalik isegi helistamine. Kõnesid tehti üsna harva ning ka neid väheseid kordi kuulati pealt. Vaid üksikutel oli võimalus reisida läände sealseid sugulasi külastama. Lihtsam oli tulla läänest siia ning kohtuda näiteks Tallinnas. Paljud eestlased riskisid eluga, püüdes lahkuda Nõukogude Liidust illegaalselt. Reisida võis vaid KGB poolt saadud loaga. Eestlastele ning välismaalastele olid suletud piiritsoonid, relvatööstusega ja sõjaväebaasidega linnad (näiteks Paldiski ning Sillamäe). Samuti oli keelatud välismaalastel ööbida Tartus, kuna seal asus pommituslennuväe baas. Piiranguid oli veel mitmeid ning hargnesid eri valdkondadesse. Raudne eesriie tundus olevat pigem aga metafoorse tähendusega, kuna riie ei olnud kunagi reaalselt ette tõmmatud. Näitena võib tuua muusika ning popkultuuri levimise üle piiri. Eelnimetatud näidete põhjal nimetati Eestit ka Nõukogude Lääneks.
I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaotus, 1991 rajoonid nimetati maakondadeks ja vallad külanõukogudeks Piiritsoonid- saared ja osa põhjarannikust, kuhu mittesealne elanik sai vaid erilubadega/küllakutsetega II Riiklik süsteem Ainuke partei- Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) , mitte iseseisev partei, vaid NLKP regionaalorganisatsioon, liikmelisus on NLKP, mitte EKP. KP riigis juhtiv ja suunav jõud. Juhtorganiks EKP Keskkomitee ja selle Büroo EKP I sekretärid 1940.41 Karl Säre (langes sakslaste kätte) 1944-50 Nikolai Karotam (nn juunikommunist)
vabatahtlik leping. Sotsiaalabi - riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Sotsiaalabi subjektid on vähese toimetulekuga inimesed. Vähene sissetulek on tingitud suutmatusest ühiskonnas osaleda - kas siis tervisehäire tõttu või mingil muul põhjusel. 2) Eesti NSV poliitika ja majandus 1945-1960. POLIITIKA - piiritsoonid, poliitika allus Moskvale, Eesti NSV Ülemkogu on sisuliselt parlament, võõrsõjaväe kohalolek, Viljandi Haigla - tuumakatastroofi ajaks sõduritele mõeldud. MAJANDUS - jätkus põlevkivi kaevandus, plaanimajandus - käsumajandus, Moskva kontrollile allutatud, kolhooside rajamine, Nõukogude Eestis algas industraliseerimine - rasketööstus(metallitööstus jne) Plaanimajandus - riik dikteerib tootmist, - peamine omandivorm on ühiskondlik ehk riigiomand,
annaabi.ee 
