Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatuslikuks, kui ta sõlmis lepingu Mefistofelesega. Mõistmine, et inimesed ei mõtle oma nina esisest kaugemale, vaid on enesekesksed ja rahulduvad saavutatuga väga kergelt, masendas Fausti veelgi. Suure pettumuse valmistas talle ka ta õpilane Wagner, kes oli samasugune nagu kõik teised. Minu mõttemaailm on väga sarnane Faustile. Ka mina leian, et ükspuha kui palju ka ma ei õpiks, siis on alati veel midagi, mida on võimalik veel õppida ja kogeda. Maailm on
kui.../mis teie nimi oli? Kahelised süsteemid keeles: * minevik/olevik+tulevik VS * minevik+olevik/tulevik Pole olemas keelt, kus on minevik+tulevik/olevik. Past/nonpast nt eesti ja indo-euroopa keeled Future/nonfuture paljud ameerika indiaanlaste keeled 28. Aspekt verbikategooria Aspekti eristatakse põhiliselt perfektiivse ja imperfektiivse abil. Perfektiivsus on seotud sündmuse (ajalise) piiritlusega. Paljudes keeltes esineb ainult minevikus. Aspekt on tegevuse enda olemus (kas tegevus sai tulemuse? kas tegevus lõpetati?) * teeline aspekt piiritletud VS * ateeline aspekt piiritlemata Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Statiivne aspekt seisundi märkimiseks Eesti k aspektikategooria: objekti käände valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st aspektist.
on nendes valdkondades suhteliselt keeruline läbi viia. Pärast andmete kogumist on oluliseks tegevuseks andmete õigsuse kontrollimine. Andmetes võib esineda mitmetüübilisi vigu, olulisemad nendest on metodoloogilised vead, registreerimis- vead ning töötlemisvead. Metodoloogiliste vigade alla kuuluvad representatiivsusvead (valim ei ole esinduslik, seega ka tehtavad järeldused ei pruugi olla usaldusväärsed); objekti piiritlusega seotud vead (keda siis ikkagi täpselt mõõta-küsitleda) ning ebaõnnestunud vaatlusviisiga seotud vead. Metodo- loogilised vead tekivad tüüpiliselt uuringu planeerimise etapis. Registreerimisvead võivad olla juhuslikud või süstemaatilised, seda tüüpi vead tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutatavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Juhuslik viga on paljus seotud valimi juhuslikkusega ning seda on
annaabi.ee 
