kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks: õigustatud isiku suhtes kehtivad käsutuspiirangud kehtivad heauskse omandaja suhtes ainult siis, kui need on kinnistusraamatusse kantud (vt AÕS § 561 lg 2) 161. Keda kaitseb kinnistusraamatu avalik usaldus? Kinnisasja omanikku? heauskset omandajat 162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus ja o pandiõigus. 163. Miks Eesti õiguses ei kehti kausaalsuspõhimõte?
kinnistusraamatust nähtuvad. Heauskse omandaja jaoks on seadusandja muutnud kinnistusraamatu ka täielikuks: õigustatud isiku suhtes kehtivad käsutuspiirangud kehtivad heauskse omandaja suhtes ainult siis, kui need on kinnistusraamatusse kantud (vt AÕS § 561 lg 2) 161. Keda kaitseb kinnistusraamatu avalik usaldus? Kinnisasja omanikku? heauskset omandajat 162. Mis on tüübipõhimõtte sisuks? Asjaõiguste äratuntavuse ja selge piiritletavuse tagamiseks ei rakendata asjaõiguses lepinguvabaduse põhimõtet, vaid lähtutakse selle vastandiks olevast tüübipõhimõttest: võimalikud on ainult sellised asjaõigused, mis on seadusega ette nähtud (vt AÕS § 1, § 5 lg 1). Asjaõigustena on sätestatud (AÕS § 5 lg 1): _ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus ja o pandiõigus. 163. Miks Eesti õiguses ei kehti kausaalsuspõhimõte?