pandud erinevad piirid. Need piirid võivad tunduda meile omastena, või ei suudagi me nendega kohaneda. Erinevates gruppides valitsevad erinevad tavad, käitumisnormid, kõnepruuk, riietus ja maailmavaade. Kuna inimese teadvus jääb alati maha tema olemisest, tulevad mõistmine ja sallivus alati tagapool. Erineva mõistmine ja vajadusel aitamine ei tule kergelt. Rikaste ja edukamate kõrge tagant ei näe alati vaeseid ja elus halvemini toimetulevaid. Kui mõnel pole kodugi mis piiritleks elamist. Piirid kaitsevad meid, aga ka kammitsevad ja kontrollivad meie elu.
kuni see ei ohusta tema saladust. Doriani põhiline tõekspidamine hakkab ümber keerlema ilu. Tema jaoks on ilu kõige tähtsam. Suurem osa oma tõekspidamised saab ta tegelikult lord Henrylt, kellega ta hakkab rohkem suhtlema ning aega veetma. Noormehe esimeseks tõekspidamiseks saab fakt, et enamik naisi on ainult ilusad ja mitte midagi enamat. Seda ütleb talle Henry teatris, kui Sibyl oma viimast etendust mängib. Samuti ei usu Dorian ühtegi uskumust, sest sellega ta piiritleks ennast kindlalt ära; ta usub, et kui mitte rääkida kindlatest asjadest, siis neid poleks nagu juhtunud. 3. Kirjuta olulised tsitaadid + põhjendus. „Nüüd ma tean, et kui keegi kaotab oma ilu, milline see ka oleks, kaotab ta kõik.“ – Dorian ütleb antud lauset peale portree valmissaamist ning lord Henryga vesteldes. Lause vihjab, et Doriani jaoks on elus muutunud tähtsaks ilu ja ilma selleta oleks raske hakkama saada
skeptitsism Kriitilise filosoofia mõiste. Sõna “kriitika” pärineb kreeka keele verbist krinein, mida võiks tõlkida vastetega “piiritlema”, “eristama”. Sõna kritike tähendas “otsustamist” või “hindamist” ja oli käibel eel- kõige juriidilises või eetilises valdkonnas. Näiteks võis see tähenda kohtuotsust, millelt oodataksegi ju seda, et see piiritleks õigusvastase käitumise õiguspärasest käitumisest. Seega tähendas “kriitika” kreeklaste sõnakasutuses eetilis-praktilist otsustusvõimet. Spetsiifilisema tähenduse omandas sõna “kriitik” umbkaudu 2 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 300. aasta paiku e. Kr., kui see kõrvuti sõnadega “grammatik” ja “filoloog”, hakkas tähistama asjatundjat filoloogilisel tegevusalal
Niisiis peab kõik, mis on olemas, olema käsitatav kas keha või tühjusena või kehade omadusena või tühja ruumi omadusena. Kehad on kas kokkuliidetud või kokkuliidetu elemendid, mis omaltpoolt on jagamatud (aatomid) ja peavad olema muutumatud. Maailmakõiksus on lõpmatu nii oma ruumiliselt ulatuselt kui ka temas sisalduvate kehade hulgalt. Sest kui kõiksus oleks lõplik, siis omaks ta piiri, mis teda millestki teisest piiritleks. Kuna aga väljapool kõiksust midagi ei ole, peab ta olema piiritu ja lõpmatu. Kui kehade hulk ei oleks lõpmatu, tuleks eeldada, et kehad hajuksid lõpmatus ruumis sedavõrd, et nende seondumised ei saaks enam tekkida. Aatomitel on mitte küll lõpmatult palju, kuid mõtlemise jaoks haaramatult palju erinevaid kujusid. Üksnes sel viisil saab seletada tajutavate nähtuste erinevate liikide paljusust.
annaabi.ee 
