volitusi, siis võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt vastu kohased meetmed." III periood. Ühtse Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993). Asutamislepingus jaotis XVI ,,Keskkond", mis sis kolme artiklit 130r (nüüd 174), 130s (nüüd 175) ja 130t (nüüd 176) (sät EÜ kkpol eesmärgid, printsiibid, piiritl volitused kkkaitse sfääris, andsid õiguse LRl kehtestada rangemaid kknormatiive). Ka uue kuju saanud artikkel 100 (nüüd 95) sis nüüd selgesõnalist viidet kkkaitsele. IV periood. Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni. Maastrichti leping lisas senikehtinutele rea sätteid, mis täpsustasid EÜ kkõiguse aluseid ja eesmärke. Nii rõhutati EL lepingu preambulas, et liikmesriigid on otsustanud "..
või esmatähtsad. 2) Moodust. või kujun. viisi järgi - ametl. grupid moodust. mingi võim teatud eesm. realis., mitte- ametl. kujun. in. vajadustest, tõekspidam. või teistest siduvatest teguritest lähtuvalt. 3) Homogeensuse järgi - homogeenne grupp koosn. liikmetest, kellel on tuntaval määral sarna- seid tunnuseid. Heterogeense grupi liikmete tunnused varieeruvad suurel määral. 4) Kestvuse järgi - alaline grupp toimib pikema aja vältel ning teg. lõpet. pole ajas kindlalt piiritl. Ajutine grupp on moodust. või kujunen. kindla eesm. täitm., mille saavut. järel koostegevus lõpet. 5) Reaalsuse järgi - reaalne grupp on ajas ja ruumis vahetus koostegevuses reaalselt eksist. in. grupp. Tinglik grupp on selline, milles pole kindlat vastastikuse sõltuvuse ja ootuste kogumit ning grupi liikmete ühtekuuluvustunne on abstraktsem. Gruppide funkts. org-s saab isel. grupeerumisprotsessi eeliste varal, sest need hõlbust. org. tegevu- se korrald. In. koond./ühin
annaabi.ee 
