Eestist lahkuvad pääsukesed oktoobris, saates esimesena teele varem koorunud pesakonnad. Üksikuid isendeid võib kohata veel novembri alguseski. PIIRITAJA Piiritaja on üleni mustjaspruun ja taeva taustal näibki mustana. Tal on pikad, sirpjad tiivad ja lühike harksaba. Teda võib suitsupääsukesega segi ajada - aga piiritaja ei liigutab lennates vähem tiibu ning kasutab rohkem liuglendu. Samuti ei näe piiritajat kunagi maandumas nende pesad on peidetud katusealustesse pragudesse või kõrgemal asuvatesse kuldnoka pesakastidesse ning nad lendavad pessa ja pesast välja väga kiiresti. Piiritaja istub pesale ainult munema ja hauduma, mis kokku kestab umbkaudu kolm nädalat. Lind toitub putukatest, mida ta püüab lennul pärani noka vahele. Piiritaja pojad on harjunud, et vanemad on toiduotsinguil kaua ära ja veedavad osa ajast omapärases tardunes
Neljas), 2015 2.4.12. Selts: piiritajalised (Apodiformes), sugukond: piiritajalased (Apodidae) 2.4.12.1. Priiritaja (Apus apus) Vaatluse lõppedes võib märkida, et piiritaja on suhteliselt jässaka kehakujuga. Linnu sulestik on musta värvi. Kurgualune on valge. Saba on harkis. Nokk on lühike ja peenike, tumedat värvi. Jalad on tumedat värvi ja lühikesed (ei ole maapinnal kõndimiseks hästi kohastunud). (Vaata pilt 45) Piiritajat leidub linnaäärsetes kohtades. Tavaliselt liugleb õhus ringi, samal ajal lauldes ja putukaid püüdes. Sellega ta tegeleb hommikuti ja eriti õhtuti peale päikselist päeva. Eestisse saabub maikuu jooksul. Sügisränne kestab augusti lõpust oktoobri keskpaigani. Piiritaja toitub õhuputukatest. Piiritaja on üsna ühtlaselt üle kogu Eesti levinud haudelind, keda ei leidu vaid suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu ka suurematel lagealadel
annaabi.ee 
