alumisel frontaalkäärul on pars orbitalis, triangularis et opercularis – neid eraldavad teineteisest külgvao harud – ramus anterior (B21) ja ramus ascendens (B22) Mediaalpind - gyrus frontalis superior + lobulus paracentralis neid eraldab sulcus paracentralis (D23) paratsentraalsagarik sulgeb tsentraalvao ülaotsa ja kuulub osaliselt kiirusagarale Alapind - gyrus rectus + gyri orbitales piiristavad sulcus olfactorius (C24) ja sulci orbitales (C25) LOBUS PARIETALIS Superolateraalpind - gyrus postcentralis sulcus centralis’e ja sulcus postcentralis’e (B26) vahel - lobulus parietalis superior et inferior neid eraldab sulcus interparietalis (B27) - gyrus supramarginalis et angularis alumisel parietaalsagarikul marginalis sulgeb ramus posterior sulci centralis’e
Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Rinna kraniaalne piir kulgeb abaluu eest ning kaudaalse moodustab ka väliselt nähtav roidekaar. Eristatakse: 1) abaluupiirkond e. piht asub kraniaalselt 2) rinnakupiirkond esijäsemete vahel 3) roidepiirkond rinnakorvi külgseinad Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb: 1) kraniaalne kõhupiirkond - piiristavad diafragma kinnituskoht ja viimast roiet riivav segmentaaltasand. Kraniaalne kõhupiirkond jaguneb roietealuseks piirkonnaks ja rinnalehepiirkonnaks. 2) keskkõhupiirkond - paikneb viimast roiet ja puusanukki riivates segmentaaltasandite vahel ning jaguneb puusanukist ettepoole jäävaks tühimikuks, külgmiseks kõhupiirkonnaks ja nabapiirkonnaks. 3) kaudaalne kõhupiirkond - ulatub puusanukke riivavast segmentaaltasandist vaagna sissekäiguni.Ta jaguneb kubemepiirkonnaks ja häbemepiirkonnaks
Ei esine kõigil, vaid ainult teatud bakteritel ja neilgi vaid teatud kindlates kasvutingimustes o Säilitab niiskust o Pakub kaitset (takistab bakteri jaoks ebasoodsate ühendite sisenemist rakku) o Võimaldab liikuda o Lima seob rakke kolooniaks Rakukest (tõlkeraamatutes rakusein; seda mõistet ei kasuta) o Rakukesta tasandil on bakterid erineva ehitusega ja täiendavad piiristavad süsteemid puuduvad o On õhukese rakukestaga bakterid, millel on täiendavad piiristavad süsteemid o Kesta põhikomponendiks on peptidoglükaan (koosneb süsivesikutest ja valkudest), seda lagundab lüsosüüm (see on toores munavalges, pisaravedelikus) o Kest annab rakkudele kuju o Kaitseb rakku nt tugeva siserõhu eest seetõttu võivad kasvada väga ekstremaalsetes tingimustes