ja nende käitumist prognoosida. Aktsentueerituse mõiste on aluseks ka Vene psühhiaatri Andrei Litsko (sünd 1926) kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest. Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelu kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva piiriseisundiga. Litskol on klassifikatsioon 11 tüübist, tuues paralleele teiste autorite samateemalistest töödest. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel noorukieas nelja põhilise intensiivselt areneva reaktsiooniga erinevast avaldumisviisist à grupeerumine eakaaslastega; püüd vabaneda vanemate eestkostest; tegelemine huvialaga; konflikti otsimine vastassugupoolega. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene. Ta pakkus välja, et
prognoosida.Aktsentueerituse mõiste on aluseks ka Vene psühhiaatri Andrei Litsko (sünd 1926) kontseptsioonile noorukite aktsentueeritud iseloomudest.Aktsentueeritud iseloomu all mõistetakse noorukieas ilmnevaid tunde- ja tahteelun kõrvalekaldeid, millega kaasnevad käitumishäired. Niisugused iseloomu kõrvalekalded ei vasta aga psühhopaatia diagnostilistele tunnustele. Tegemist on psühhopaatia ja normi vahele jääva nähtusega,piiriseisundiga. Vene psühhiaatrite P. Gannuskini3 ja O. Kerbikovi4 järgi on psühhopaatiale omane häirituse totaalsus (kogu isiksust hõlmav), stabiilsus(vähene muutumine vanusega) ja intensiivsus (sotsiaalse adaptatsiooni pidev häiritus). Kui psühhopaatiaga kaasnevad dekompensatsioonid,mitteadekvaatsed afektiivsed reageerimised ja sotsiaalne desadapteeritus igasuguse psüühilise pinge ja