Tallinn 2011 Kujutav kunst 1919. aasta juulis, kui Vabadyssõja lahingud alles käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. See näitus andis ülevaate eesti rahvusliku kunsti arengust alates Kölerist ja Weizenbergist, kuid aukoht oli antud sellistele "Noor-Eesti" ajajärgu kunstnikele nagu N.Triik, K.Raud, A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort. Näitust võib pidada kunstiajalooliseks piiripunktiks, sest see oli tunnustus eelmisele, rahvusliku kunstielu ehitajate põlvkonnale, kuid noorimale, avangardistlikult meelestatud haritlaskonnale tundus see põlvkond juba aegunud. 1918. aasta alguses loodi Tartus ühing "Pallas", mille eesmärk oli edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning 1919. aasta lõpul
Vabrikuasulate vanemasse põlvkonda kuuluvad ka Kärdla kalevivabriku elamud Hiiumaal. Kõige suurejoonelisemana võib mõistagi nimetada Kreenholmi manufaktuuri linnaosa Narvas, kus enamik elamuid on kivist, puitarhitektuuri esindavad aga siiski varasem direktori villa ja nn. pikad meistritemajad. Viimaste näol on tegemist Eesti ühtede esimeste ridaelamutega. Igal perekonnal oli siin omaette sissekäiguga läbi kahe korruse ulatuv korter. Nüüd on üks elamutest restaureeritud piiripunktiks (Joonis 1.13 vasakul). Joonis 1.13 Narva Kreenholmi manufaktuuri 1870. aastatel ehitatud meistritemajad on ühed vanimad ridaelamu tüüpi hooned Eestis (vasakul). Türi vabrikuküla on ehitatud 20. sajandi esimestel aastatel sealse puupapi- ja paberivabriku tööliste ja teenistujate asulaks (paremal ülal). Waldhofi vabriku meistrite elamu Pärnus Riia maanteel (paremal keskel). Vene-Balti
annaabi.ee 
