Sellest järeldades ka see mis esialgselt on kõigi oma võib mingis osas läbi inimese tegevuse saada ainuüksi tema omaks. Nagu näiteks allikas voolav vesi kuulub kõigile aga joogikannuga välja tõstetud vesi vaid sellele kes vee kaevust välja tõmbas. Nii on ka maaga sõltuvalt sellest, kui palju maad inimene harib, istutab ja aretab. Nii suur on ka tema omand. Maa mis kuulub näiteks ühele riigile ei kuulu kõigile vaid ainult selle elankele. Siin ei seata piiriposte, see maa on ühine kokkuleppete alusel. Inimelu seisun, mis nõuab töö tegemist ja materjale, millega tööd teha, toob paratamatult kaasa eraomandi. Suur osa maast oli siiski ühisomandis ja asunikud kasutasid seda just nii palju, kui neil vaja oli. Elati perekonniti koos, kuid hiljem asuti elama eri paikades, et end paremini varustada. Tekkis eraomand. Nagu öeldakse mitmete Ameerika rahvaste kohta kes on rikkad maa poolest aga vaesed eluks vajamineva poolest
selleks, et sellel maal tööd tehtaks, ning mida oli endiselt alles sama head, kui oli juba omandiks võetud, ja isegi rohkem, kui ta oleks osanud sellega midagi ette võtta või oleks oma usinuses suutnud üles harida. 35. On tõsi, et ühiseks kasutuseks mõeldud maatükil, olgu siis Inglismaal või mõnes teises riigis, kus valitsetakse suurt hulka rahvast, kellel on raha ja kelle seas on levinud kaubandussuhted, ei saa keegi piiriposte seada või omandada ühtegi osa sellest maast ilma kaaskodanike nõusolekuta, sest see on jäetud ühiseks maaks kokkuleppe teel, s.t maa seadusega, mida ei tohi rikkuda. Ja kuigi see on ühine maa mingile osale inimestest, ei ole see ühine maa kogu inimkonnale, vaid on selle riigi või kihelkonna ühisomand. Pealegi, kui sellest ühisest maast võetakse ära mingi tükk, siis poleks allesjäänud maa teistele kodanikele enam samasuguse väärtusega, kui oli tervik siis,
annaabi.ee 
