lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse saate teha lipiidide biofunktsioonidest organismides? 3. Lipiidi molekuli koostises on hüdrofiilne (vees lahustuv) “pea”, mis koosneb glütseroolist ja hüdrofoobsed (vees mittelahustuvad) “sabad”, mis koosnevad rasvhappejääkidest. Joonistel kujutatakse molekuli: Joonistage: a) 3 lipiidi molekuli, mis paiknevad vee ja õhu piiripinnal. b) 7 lipiidi molekuli, mis paiknevad üleni vees. c) 10 lipiidi molekuli, mis paiknevad kahe veekihi vahel.
Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valguskiir sirgjooneliselt. Valguse levimisel õhust klaasi on murdumisnurk langemisnurgast väiksem. Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu, kõikidel ülejäänud langemisnurkade korral on murdumisnurk väiksem langemisnurgast. Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. Valguse täielik peegeldumine Valguse täielikuks peegeldumiseksnimetatakse peegeldumist kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal, kui sellega ei kaasne murdumist. Täieliku sispeegelduse esimeseks tehniliseks rakenduseks on optiline kaabel ( valgus kaabel). Lääts Lääts-sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Läätsi on kahte liiki:1)kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts.
Taimede rakukesta koostises omab tselluloos kindlatkorrastatud struktuuri ning annab rakukestale iseloomuliku tugevuse. Harva on tselluloosrakukestas puhtal kujul, tavaliselt moodustab see koos teiste biopolümeeride ligniini ja hemitselluloosiga põimunud maatriksi. Tselluloosi funktsioon mikroorganismides ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et aeroobsed bakterid kasutavad enda poolt produtseeritudtselluloosi ,,mati moodustamiseks, mis võimaldab neil vedelik-õhk piiripinnal püsida ning kaitseb ka UV kiirguse eest. Tsellulloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer, milles monomeerid on omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. Kuna iga teine glükoosi jääk ahelas asetseb eelmisega võrreldes 180o nurga all, siis pole ahela minimaalseks kordusühikuks mitte glükoosi, vaid tsellobioosi jääk. Tsellobioosi jääkidest koosnevad ahelad on lineaarsed ja täies pikkuses välja sirutunud. Ahela otstes paiknevad
(tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt. o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Peegeldab valgust suunatult. o Valguse peegeldumisseadus: = § Valguse murdumine o Murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. o Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust. o Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust. o Fookus punkt, kus pärast läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk (tähis: F). o Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline
auruõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), aine hakkab keema. Sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemp abiks aine identifitseerimisel: selle järgi, millisel temp hakkab aine keema, saame mõõta tema puhtust. Lahuste keemise temp sõltub lahuse kontsentratsioonist -Pindpinevustegur temp tõusmisel muutub väiksemaks, kunks ta jõuab kriitilise seisundini, kus ta on võrdeline nulliga. Seega keemisel 0 Mis põhjustab valguse murdumise kahe erineva keskkonna piiripinnal? Murduminäitaja-dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda erineb elektromag.kiirguse faaskiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis. Valguskiire suunamuutust kirjeldab Snelli seadus n1sin(V1)=n2sin(V2), kus V1 ja V2 on vastavalt langemisnurk. -Valguse murdumise kahe erineva keskkonna piiripinnal põhjustab murdumisnäitajate erinevus . Murdumisnäitaja sõltub lainepikkusest. Seda nähtust nim dispersiooniks ning see tingib valge valguse lahutumise spektrist
86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises. Protsess laieneb teise faasi sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame.
86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises. Protsess laieneb teise faasi sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me analüüsi teel määrame.
Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V m-3), S on juhi ristlõike pindala ja v on vabade elektronide triivimise kiirus. Alalisvool Elektrivool, mille suund ei muutu ja mille voolutugevus oluliselt ei muutu. Voolutugevus Näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. I=q/t [A=C/s] Elektrivoolu tekkimise tingimused
annaabi.ee 
