ulatuses märgitud joonest piiratud maakasutuse õigus.41 Piiriäärsetele elanikele tekitasid peale piiratud maakasutusõiguse peavalu ka piiri märkimise tööd. Kitsamates oludes toimusid need tööd tihti piiriäärsete elanike maad läbides või sellel toimetades. Selliseid kartusi ja rahulolematust on väljendanud piirikomisjonile Puraküla elanikud, kes kartsid oma viljapuude ja marjapõõsaste hävimise pärast piiritööde käigus.42 Piirikraavi kaevamine ja piiripeenra moodustamine puudutasid ennekõike siiski linnast väljaspool asuvaid maastikke, kuna Valga linnas oli piir suuremas osas tähistatud piirijooneks määratud Konnaojaga, mis iseenesest looduslikku piirikraavi kujutas. 37 Piirivalve 1922-1932, lk 13. 38 Eesti Vabariigi sisepoliitika ..., lk 267 39 A. Duvin. Valga linna ..., lk 58. 40 Valga piirivalvejaoskonna revisjoni akt 4.11.1923. // ERA.1826.1.9, l 18. 41 Täiendav Eesti-Läti leping piiriküsimustes. // ERA.957.5
õnnetustes on süüdi kadunuke Juss, kes tahab Marile kätte tasuda. Selle jättis ta küll Andresele rääkimata, kuid Andres aimas seda isegi, et Juss ei anna neile eladeski rahu ja on ikka Andrese ja Mari vahel. Selle tõttu hakkasis aastad ka Anrdesesse rohem mõjuma. Sulane Matu arvas, et ega Oru Pearugi änam jäksaks mööda sood taga ajada. Kesakünnil sündis midagi, mis Andrese kannatuse sootuks katkestas. Naabrite kesad olid piiri ääres vastamisi, ja kuna Pearu ise piiripeenra serva lahti ajas, kündis ta peaaegu terve peenra üles. Siis läka Andres temaga sellepärast rääkima, ütles Pearu, et niikuinii teine minu maa sees. Andres ütles, et peenar oli ju ennem minu maa peal. Andres hakkas sihti ajama ja selgus, et Pearu on oma põllu pikkamisi üle piiri Andrese krundile nihutanud. Siis tulid Andresele sauna Madise sõnad meelde, mis see alguses oli öelnud: "Kui aga kupitsad ja ristikivid paigal seisavad
annaabi.ee 
