nägid ette Valga poolitamise. Kuna Eesti ega Läti polnud rahul nende projektidega, siis 1. juulil 1920.a. määras kolonel Tallents isiklikult Valga saatuse. Otsustati: 1. Valga peaosa jääb Eestile 2. Valga raudteejaam jääb Eestile tingimusel, et Läti raudtee töö ei kannataks. 3. Jaam Valk II Marienburg- Valk- Pärnu liinil jääb Lätile tingimusel, et oleks kindlustatud Eesti raudtee töö 3.juulil 1920.a. määras Tallents kindlaks ka ülejäänud piiriosa Eesti Läti vahel merest kuni endise Pihkva kubermangu piirini. Kumbki pool polnud otsusega rahul, kaebustega mindi Inglise valitsuseni välja, kuid siiski jäi see otsus Eesti- Läti piiri aluseks. Hiljem tehti väiksemaid muudatusi.
trigonomeetria valemeid. Sel juhul võib pindala arvutada vahetult maastikul mõõdetud joonte pikkuste või joonte pikkuste ja nurkade järgi. Neid valemeid on otstarbekohane kasutada ka siis, kui lähteandmed on määratud graafiliselt plaanilt. Viimasel juhul on muidugi täpsus palju väiksem. Magistraaljoonetaguse pindala arvutamine- Kui maaüksus piirneb kõverjoonelise loodusliku objektiga, nagu näiteks teega, ojaga, veekogu kaldajoonega jne, asetatakse piirimärgid sellise piiriosa algusesse ja lõppu, pikendades sirget piirijoont loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirilõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirilõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemeid.
annaabi.ee 
