põhieesmärk on linnukaitse, kuid ka järve kaitse. Hino järv on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki. Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu pool. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks. Paganamaa maastikukaitseala asub Varstu vallas, Krabi külast edelas, vahetult Läti piiri ääres. Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järveaheliku ja Piiriojaga, süda- Paganamaa, uhtorud, Tseamägi ja Trumbipalo mägi. Kisejärve maastikukaitseala asub Misso vallas. Maastikukaitseala on loodud järvede kaitseks. Kisejärve järvestik koosneb 7st järvest. Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub põhiosa Meremäe ja Vastseliina vallas, osa jääb ka Põlvamaale Orava valda. Kaitseala on rajatud Piusa jõe ürgoru ja devoni liivakivipaljandite kaitseks.
Maastikukaitsalad 1.Paganamaa Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Kaitseala kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Paganamaale on nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida
4 liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ning Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-ida sihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. Härma alumine müür Piusa jõel Mullastik Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju. Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega. Põllustatud alade kultuurtaimede hõre kasv ning nõrk juurestik võimaldab sademeteveel vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos
ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ja Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-idasihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/
aastat vana. Puu kõrgus ja võra laius on 17 meetrit, ümbermõõt rinna kõrguselt 8 meetrit. Tüvesse tekkinud õõnsusest avastati 1970. aastail metsavendade mahajäetud paopaik seega on vana tamm osalenud ka oma rahva elus ja võitluses. Lisaks kaunistab tamm meie 10-kroonise rahatähe tagakülge (Ümber Eesti, 2005: 365). · Paganamaa maastikukaitseala (1107 ha) Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses (Paganamaa... 2009). Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale maastikule. 2000. aastal on kaitsealale rajatud ka jalgrattarajad.
annaabi.ee 
