Tagumine korneaalepiteel – ühekihiline lameepiteel REETINA KIHID Sisekestas e reetinas e võrkkestas eristatakse kahte osa: Tagumine saagservani ulatuv reetina optiline osa Eesmine mittefunktsionaalne reetina pimeosa, mis katab tsiliaarkeha ja iirise tagapinda Reetina optiline osa jaguneb kümneks kihiks, kus paiknevad rakud ja nende jätked Pigmentepiteeli kiht Kepikeste ja kolvikeste kiht Välimine piirimembraan Välimine rakutuumade kiht Välimine retikulaarkiht Sisemine rakutuumade kiht Sisemine retikulaarkiht Ganglionirakkude kiht Närvikiudude kiht Sisemine piirimembraan SISEKÕRVA EHITUS. CORTI ORGAN. Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan Sisekõrva moodustavad perilümfiga täidetud luuline labürint ja selle sisse jääv endolümfiga täidetud membranoosne labürint
2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4. välimine rakutuumade kiht 5. välimine põimikkiht – meelerakkude tsentraalsed jätked 6. sisemine rakutuumade kiht – bipolaarsete neuronite tuumad 7. sisemine põimikkiht – bipolaarsete neuronite aksonid 8. ganglionirakkude kiht – multipolaarsete neuronite tuumad 9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ. Sisekõrv (auris interna) on nii tasakaaluorgan kui kuulmisorgan. Sisekõrv koosneb sisekõrva luulisest labürindist, membranoossest labürindist ja sisekõrva retseptoorsetest väljadest. Sisekõrva luuline labürint koosneb 3 osast ja on täidetud perilümfiga:poolringkanal, esik ja teo kanal. Teokanal on jaotunud 2 osaks: vestibulaarastik (scala vestibuli) ja trummiastrik (scala tympani).
annaabi.ee 
