• Antant ja kolmikliit Saksamaa e. Schliffeli plaan: • Purustada välksõjaga (39.päevaga) Prantsusmaa ja seejärel vabanenud jõududega rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril, seejärel purustada Prantsusmaa plaan. Plaan 17: • Prantsuse-Saksa piirilie ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nö passiivse kaitse strateegiast. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Hoogne pealetung Saksamaale. Venemaa plaan: • Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal, lähtudes eeldustest, et saksa põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.Loodeti oma massiivsele armeele (6.milj. Meest) kuid väljaõpe ja relvad olid iganenud. Inglismaa plaan:
haarata ja temast sai suurvüst, vennad osad juba surma saanud, vend suvislav kes valitses Pihkvas lasi ta 24a vangi pista. Jaroslav Targa puhul teistsugune poliitika kui varasematel. Enne teda huvi bütsantsi vastu aga tema arendas sidemeid skandinaavia ja euroopa omadega. Seda näha ka perekondlikest sidemetest, naine oli rootsi kuninga tütar, oma tütred pani mehele lääne valitsejatele, norra ja hungarisse, Prantsusmaale. Põhjus võis olla selles et venemaa lõuna piirilie olid saabunud 11 saj rändrahvas tolovetsid ja nendega olid suhted keerulised. Sõjakas rahvas. Samal ajal teeb ka ise sõjakäike nt poola aladele. Tema huvisfääri satuvad tsuudid e eesti ala asukad. Põhjuseks pakutud ka nede enda aktiivsust nt piraatlus jne. Tegelikult sel ajal ei ole teateid eestlaste suurest aktiivsusest. Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja