Välispoliitikas peame praegu tähelepanu pöörama ka territoriaalküsimustele. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Eesti ja Venemaa siiani suutnud piirilepet sõlmida. Alad, mis Tartu rahu järgi kuulusid meile, võeti julmalt ära Nõukogude Liiduga ühinedes. Pärast taasiseseisvumist ei soovi Venemaa aga midagi kuulda endiste alade tagastamisest, vaatamata mitmetele läbirääkimiskatsetele. Hetkel eraldab mõlemat riiki kontrolljoon. Seetõttu ongi Eesti suure dilemma ees: kui piirileppele alla kirjutada pretensioone esitamata, saaksime seadusliku riigipiiri ning suhted Venemaaga paraneks, ent sellega ütleksime lahti Tartu rahust, mis justkui peaks veel jõus olema. Rahulepingu kehtetuks muutumine aga tähendaks, et ennesõjaaegset Eesti Vabariiki ametlikult ei eksisteerinudki ja seda, mida Nõukogude Liit tegi, ei saaks lugeda okupeerimiseks. Siinkohal lahkneb riigi ja rahva arvamus. Valitsuse jaoks oleks piirileppele punkti panemine ühest murest lahti saamine, ent
(Ratsaväe vastas tankid, Luftwaffe (saksa õhujõud) hävitasid Poola lennuväe, ühendusteid, tagalat.) · 17. september 1939 Poolale tungib kallale ka NSV Liit, kes hõivab Ida-Poola · 28. september 1939 Piiri- ja sõprusleping MRP parandusleping. NSV Liit sai ka Leedu, Saksa sai Poola alasid juurde. · 6. oktoobriks on sõjategevus Poolas lõppenud. Saksa ja NSVL väed pidasid ühise võiduparaadi. NSV Liit loovutas vastavalt piirileppele osa vallutatud Poola aladest. 30. november NSV Liit alustab sõjategevuse Soome vastu (Talvesõda kuni 12. märts 1940) 12. märts Talvesõda lõppeb rahulepinguga. Soome loovutab Karjala maakitsuse ja Hanko poolsaare, kuhu tuleb Nõukogude sõjaväebaas. SAKSAMAA TUNGIB NSV Liidule KALLALE: · 22. JUUNI 1941 Saksa väed ületavad NSV Liidu piiri. (Koos Rumeeniaga + Itaalia,
annaabi.ee 
