Kõik need olid suulised lubadused. Eesti orienteerub ümber välispoliitikas Saksamaale. Tõusis Sa. roll väliskaubanduses. 1938 – pinge tõus Euroopas. Eesti valitsus kuulutab end erapooletuks, kuigi erapooletuse katte all jätkab valitsus välispoliitilist orientatsiooni Saksamaale. 1939, 7.juuni – sõlmiti EV ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping 1930.aastate II poolel oli EV – NSVL vahel mitmeid piirikonflikte Kokkuvõttes võib öelda, et EV enne II maailmasõda , olles ümber orienteerunud välispoliitikas Saksamaale, kaotas demokraatlike riikide toetuse. Kartes Nõukogude Liitu, loodeti Saksamaa poolsele abile, mida aga ei tulnud. Ka naaberriikide nagu Läti ja Leeduga ei kujunenud julgeoleku küsimustes koostööd, kuigi oleks seda võidud teha. Eesti Vabariik jäi üksinda. Tulemuseks – Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon ning siis ligi 50 aastat jälle NSVL okupatsiooni.
Kõik need olid suulised lubadused. Eesti orienteerub ümber välispoliitikas Saksamaale. Tõusis Sa. roll väliskaubanduses. · 1938 pinge tõus Euroopas. Eesti valitsus kuulutab end erapooletuks, kuigi erapooletuse katte all jätkab valitsus välispoliitilist orientatsiooni Saksamaale. · 1939, 7.juuni sõlmiti EV ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping · 1930.aastate II poolel oli EV NSVL vahel mitmeid piirikonflikte Kokkuvõttes võib öelda, et EV enne II maailmasõda , olles ümber orienteerunud välispoliitikas Saksamaale, kaotas demokraatlike riikide toetuse. Kartes Nõukogude Liitu, loodeti Saksamaa poolsele abile, mida aga ei tulnud. Ka naaberriikide nagu Läti ja Leeduga ei kujunenud julgeoleku küsimustes koostööd, kuigi oleks seda võidud teha. Eesti Vabariik jäi üksinda. Tulemuseks Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon ning siis ligi 50 aastat jälle NSVL okupatsiooni.
Julgeolekunõukogu kohta andma Hiina RV-le · Suhted lähinaabritega: · Alates Hiina RV tekkest on riigi välispoliitika oma lähinaabrite suhtes olnud agressiivne: 1950.a. okupeeriti Tiibet, millele järgnesid repressioonid, ümberrahvastamine ja sekkumine kohalikku usuellu. Pärast ebaõnnestunud Hiina vastast ülestõusu 1959.a. põgenes Dalai-laama koos paljude toetajatega Indiasse. Indiaga on Hiina RV-l olnud mitmeid piirikonflikte alates 1959.aastast. Hiina RV agressiivsele välispoliitikale lisas indu oma tuumaprogrammi elluviimine (1964.a. tuumapomm; 1967.a. vesinikupomm) 1979.a. üritas Hiina RV ebaõnnestunult rünnata Vietnami RDV-d (põhjus: Vietnami sõjavägi oli naaberriigis Kambodzas kukutanud sealse Hiina-meelse (maoistliku) puna-khmeride totalitaarse hirmuvalitsuse). Peep Reimer