Mõõtjooned on varustatud mõõtnooltega, mille teravikud ulatuvad piirikuteni ning määravad mõõdetava lõigu pikkuse. Mõõtnooled peavad olema kogu joonise ulatuses ühesuguse kuju ja suurusega. Mõõtmete märkimise näited on näha järgneval joonisel [Pilt 1]. Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt risti. Kui mõõtnooled on lühikesed ja nool ei mahu piirikute vahele, pikendatakse mõõtjoont ning nooled pannakse väljapoole piirikjooni [Pilt 1, a ja d]. Mitme järjestikku asetseva mõõtme andmisel, kui mõõtnooled joonisele ei mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c]. ● Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 (mm) kaugusele. Mõõtjoonte
1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool Mõõtmestamise olulisimad reeglid: 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt mõõde 2. Väikseim 7 mm. antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. 3. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 4
annaabi.ee 
