võiks lausa omaette teema olla. Muidugi on see suuresti põhjustatud ka töö autori jaoks lihtsamast Eesti poole muutusi kajastava materjali kättesaadavusest ja mõistmisest. Töö koosneb neljast kesksest peatükist, millest esimeses on kajastatud kokkuvõtvalt vaidlusi Valga linna kuuluvuse üle ja piiri määramist läbi linna ning järgnevas kolmes vaadeldakse piirist tulenevaid mõjutegureid. Esimene mõjutegureid kajastav peatükk keskendub piirijoonele endale, selle valvamisele ja üle piiri liikumisele. Teises on keskendutud liiklemismuutustele linnas ning selle lähiümbruses ning kolmandas piiri mõjudele kaubanduses ning tekkinud salakaubanduse olemusele. Autori andmeil ei leidu eriuurimusi muutustest Valga linnas pärast EestiLäti piiri määramist. Küll ei pääse sellest teemast mööda üheski Valga linna või maakonna ajalugu kajastavas teoses. Väga palju andmeid, sealhulgas ka statistilist laadi, on 1932. aastal välja
lääneedelasse, kus lõpeb Liivi lahe rannikul Iklas (tulp number 442). Mitmel pool järgib piir ojasid ja jõgesid: Lätioja (Laikupe), Vaidavat (ülemjooksul Murati järvest väljavoolul 3,5 km ja Vastse-Roosas 1,5 km), Pärlijõge (2 lõiku, 2,6 km), Kolgat (Lambri; 3,6 km), Peeli jõge (mitmes lõigus, 3,2 km), Peetri (6,3 km), Koiva (Gauja; 26 km), Pedeli (2,8 km), Atse (3 km) ja Ruhja jõge (2,5 km) jmt. Piirijoonele jäävad ka Murati (750 m) ja Väiku-Palkna järv (Väike-Palkna; 500 m) ning Kikka järv jt Paganamaa järved (kokku umbes 1800 m) ning Pupsi järv (600 m). Eesti poolel on tähtsaim piiriasula Valga linn, piiri lähedal asub ka Mõisaküla linn. Piiriäärsed on Võrumaal Misso, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste vald (kokku 25 piiriküla), Valgamaal Taheva, Karula, Tõlliste, Hummuli ja Helme vald (15 küla),Viljandimaal Karksi ja Abja vald (9 küla)