märtsil massilise meeleavaldusrongkäigu, millest võttis osa üle 40 000 eestlase, kellest umbes 15 000 olid sõjaväelased. Ajutine Valitsus võttis 30. märtsil vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta kehtivusega 1919. aasta alguseni. Kuigi lõpptulemus oli tähelepanuväärne samm, ei olnud omavalitsus ikkagi nii ulatuslik, kui eestlased oleksid soovinud. Nad olid saanud ainult piiratud autonoomia. Kevadel 1917 Eesti poliitiline pilt nii elavnes kui ka võttis teravamad piirijooned, kui seoses eelseisvate Maanõukogu valimistega, mis pidi olema Eesti ala esimene seadusandlik valitud riigiorgan, asutati uusi parteisid ning endiste nimesid ja suundumusi täpsustati. Asutati Eesti Demokraatlik Erakond, mille juhina jätkas Jaan Tõnisson. Põllumehed asutasid Eesti Maarahva Liidu (Maaliit), mida juhtis Jaan Hünerson. Lähedane mõlemale eelmainitule oli ka vastselt rajatud Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond. Peale selle tegutses Eestis Vene
Iga kate peab olema eelnevalt kinnitatud FIVB poolt. Siseväljakute kate peab olema heledavärviline. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba-ala peavad olema erinevat värvi. Välisväljaku kalle on lubatud kuni 5 mm meetri kohta. Keelatud on kasutada kõvast materjalist valmistatud piirjooni. JOONED VÄLJAKUL Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. piirijooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala
annaabi.ee 
