Üldjuhul kasutatakse mõõtkavasid M1:500, M 1:1000, M 1:2000. 14. Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. Mõõtkavas 1:500 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks 0,5 m. Kohtades, kus
Mida lisatakse kirjanurga kohale? (1) Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. (3) Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Kuhu ei kanta joonisel horisontaale? Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. M 1:500-le maa-ala plaanil on milline horisontaalide lõikepindade vahe?
Need hõlmavad geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamist, maastiku objektide, situatsiooni kontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamist, mõõtmistulemuste matemaatilist töötlemist, ning topograafiliste alusplaanide ja kaartide koostamist. Katastrimõõdistamine on maamõõdutoiming, mille koostisosad on maatüki piiride määramine ja märkimine ning kindlustamine maastikul nõuetekohaste piirimärkidega, piiride mõõtmine ja hävinud piirimärkide asukohtade taastamine, piiriandmete arvutamine, maatüki oluliste osade kaardistamine, maatüki üldpindala ja sellel olevate ehitiste ning kõlvikute pindalade määramine, maatüki plaani ja kõlvikute eksplikatsiooni koostamine. Mõõdistustööde üldine printsiip on üldiselt üksikule. See tähendab, mõõdistataval alal valitakse tugipunktid, mille asend fikseeritakse väga täpselt. Situatsioonipunktide asend määratakse tugipunktide suhtes väiksema täpsusega. Mõõdistustööde liigitamine
annaabi.ee 
