madalamate ühiskonnakihtideni. Kuigi üles kirjutati palju, ei olnud eesmärk veel lugemine vaid ettekandmine. Ateenas hakati poisse harima 7. eluaastal; rikastes peredes pedagoogi käe all, vaesemates saadeti lapsed kooli, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja muusika algeid, ka gümnastika. Üldiselt käidi koolis vähe, rikkamate perede lapsed jätkasid enda täiendamist mõne sofisti juures. Tüdrukute õpetamine oli pere enda asi ja tavaliselt piirdutigi ainult majapidamis- ja käsitööalaste teadmistega. Erandiks oli Sparta, kus pandi ka tüdrukute kasvatamisele rohkem rõhku. Lüürika Luuletusi kanti ette suuliselt pilli saatel. Kirjutati armastusluulet, luuletusest kumas läbi poeetide auahnus ja edevus, aga ka tõdemus, et elu on lühike ja surm vältimatu. Kurdeti saatuse heitlikust ja kutsuti üles mõõdukusele. Kuna moraaliküsimused oli tihedalt seotud poliitikaga, tegelesid paljud poeedid ka poliitikaga
Lisaks demokraatlik liikumine, mille kandvaks jõuks liberaalne haritlaskond linnades. Haritlaskonna liberaalsed vaated taunisid isevalitsuse säilmeid. Liberaalsed vaated laienesid pol akt inimestelt haritlaskonna laiematesse massidesse, alates gümnasistidest ja tudengitest, lõpetades kirjanike, akadeemikute jt-ga. Kogu Vene haritlaskonnas kujuneks heaks tavaks väljendada oma rahulolematust valitseva olukorra vastu, tihti polnud neil mingit pos, ülesehitavat programmi, piirdutigi kriitikaga. Kriitika tähendas meeleolude halvenemist, Vene riigivõimu nõrgenemist, aitas kaasa rahulolematuse kasvuga. 1914 puhkes I ms, selle puhkemine tõi kaasa partiootliku meeleolu tõusu, vastandati selgelt keskriikidele- meie oleme head ja nemad halvad. Esialgne patriootlik tuhin sai kiirelt otsa, sest enam ja enam hakkas Vm lüüa saama. Vene väejuhatusel polnud midagi positiivset ette näidata, tuli kannatada nälga ja olla sõjaohus jne
annaabi.ee 
