NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe raadiuse vaheline Ül.1056 nurk; toetub raadiuste vahele jäävale Leida jooniselt kesknurga suurus. ringjoone kaarele Antud kaar on 85°, sellele toetub kesknurk, seega =85°. NB saab kasutada sektori joonestamisel, piirdenurga arvutamisel Antud kaar on 130°, kesknurk toetub kaarele 180° -130°=50°, seega =50°. 3.Piirdenurk - ringjoone punktist tõmmatud Õ ül.1074 kahe kõõlu vaheline nurk; toetub kaarele, mis Arvuta piirdenurk, mis toetub kaarele 100°. jääb kõõlude teiste otspunktide vahele; 100°:2=50° suurus=kaar kraadides:2 või samale kaarele Kui suur on kaar, millele toetub piirdenurk
NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ringjoone kahe raadiuse vaheline Ül.1056 nurk; toetub raadiuste vahele jäävale Leida jooniselt kesknurga suurus. ringjoone kaarele Antud kaar on 85°, sellele toetub kesknurk, seega =85°. NB saab kasutada sektori joonestamisel, piirdenurga arvutamisel Antud kaar on 130°, kesknurk toetub kaarele 180° -130°=50°, seega =50°. 3.Piirdenurk - ringjoone punktist tõmmatud Õ ül.1074 kahe kõõlu vaheline nurk; toetub kaarele, mis Arvuta piirdenurk, mis toetub kaarele 100. jääb kõõlude teiste otspunktide vahele; 100°:2=50° suurus=kaar kraadides:2 või samale kaarele Kui suur on kaar, millele toetub piirdenurk
temaga mitte kõrvuti olevate sisenurkade summaga; tähiste abil lk.162 vaata Üks sisenurk (välisnurga kõrvunurk) 180°-76°=104°. Teine sisenurk 76°-25°=51°. Kolmnurga nurgad on 25°, 51° ja 104°. NB saab kasutada kolmnurga sisenurkade See kolmnurk on nürinurkne ja isekülgne. leidmisel; piirdenurga omaduse tõestamisel 28.Kolmnurga sisenurgad - teoreem: ül.757 kolmnurga sisenurkade summa on 180° Antud: teravnurkne võrdhaarne kolmnurk; vaata haarale tõmmatud kõrgus moodustab teise haaraga nurga 16° NB saab kasutada välisnurkade leidmisel Leida: kolmnurga nurgad 1)täisnurkse kolmnurga teravnurkade
diameetrile. 22..4. Nelinurk on rööpkülik parajasti siis, kui tema diagonaalid poolitavad teineteist. 23. Millal öeldakse, et on antud mõiste tunnus? Näide · Kui kehtivad nii teoreem kui ka pöördteoreem, siis öeldakse, et on antud mõiste tunnus. 23..1. Tasandi punkti nurgapoolitajal asumise tunnus, kümnega jaguvuse tunnus, piirdenurga täisnurgaks olemise tunnus, nelinurga rööpkülikuks olemise tunnus, alkoholi tarbinu tunnus. 24. Vastuväitelise tõestusviisi kirjeldus- Iga väite korral on tõene kas väide ise või selle eitus, kolmandat võimalust ei ole. 1.. Selle tõestusviisi korral eeldatakse, et teoreemi väide ei ole tõene, vaid et tõene on hoopis selle väite eitus. 2..Sellest oletusest tulenev arutelu viib aga vasturääkivusele teoreemi
annaabi.ee 
