Rinna pikkus, rp - õlanukist viimase roide tagumise punktini; Kaele pikkus, kp - kõrva aluselt abaluuharjani keskkohani; Eesjalapikkus, ejp - küünarnuki kõrgemaist punktist mõõtepinnani; Küünarvarre pikkus, kvp - küünarnuki kõrgeimast punktist hernesluuni; Kämbla pikku, käp - hernesluult sõrgatsliigese keskkohani; 6 Sõrgatsi pikku, sp - sõrgatsiliigeste keskelt piirdeni. 7 3. Eesti hobuste arvukus Puhast Eesti tõugu hobuste arvukus on aastatega langenud, langeb ka praegu. Tabelist vaadates on näha, et 1969. aastal oli hobuste üldarv 1582, siis 2000. aastaks oli see arv alla 500 (vt tabel 1; Kreen, 2006). Tabel 1. Puhtatõulise eesti hobuse arvukus. Aasta Kokku Märad Sugutäkud
võtmega. Kapjade hooldus · Hobuse kabjad arenevad väga aeglaselt, alles 5 aastase hobuse kabjad on lõplikult väljaarenenud. Kabja kvaliteeti, kuju ja mehhanismi mõjutavad põhiliselt toit, liikumine ja hooldus. Lisaks igapäevasele kapjade puhastamisele peaks hobust iga 6 nädala tagant värkima või rautama. · Kapju oleks kasulik määrida: eriti kuival suvel, mil kabi võib kergelt praguneda. Rasvatada võiks 1-2 korda nädalas. Kabi rasvatatakse kuni piirdeni. · Hobuse boksi korrashoid mõjutab samuti kapjade hooldust. Mustas boksis võib hobune väga kergelt saada kiilumädaniku. Liialt kuiva allapanuga boks aga kuivatab kapja. HOBUSE PESEMINE · Hobust peaks pesema peale rasket treeningut kui ta on ohtralt higistanud. Kui hobune on olnud kerges treeninus piisab kui puhastate käsnaga higised kohad. · Hobust pestakse alati leige veega, sest liiga külm vesi võib tekitada peale rasket treeningut lihaskrampe