eeskirjad. Näiteks on 150 mm paksuse villaga soojustatud ja voodrilauaga kaetud puitsõrestiku U- arv on 0,26, plastakna U-arv on reeglina 1,2...1,6 ja 340 mm Eco-poorbetoonplokist müüritise U-arv on 0,21 (W/(m2*K). Mida väiksem on soojusjuhtivustegur e. U-arv, seda parem on materjali või tarindi soojusisolatsioonivõime. 33 ... Milline on lubatud U arv (soojusjuhtivusarv) piirdekonstruktsioonidel? Selle annab näiteks standard EVS 837-1:2003, millega on kehtestatud välispiirete maksimaalne soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuse arvudele seab omakorda piirangud "Energiatõhususe miinimumnõuded" (vt.järgnev) Vastavalt Majandus ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi selgitustele võib projekteerija kasutada nii standardi EVS 837- 1:2003 maksimaalseid U arve, kui ka ,,Energiatõhususe miinimumnõuetes" esitatud soovituslike U arvusid
Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 ºC võrra.