kasutavad.`'(Deacon 1997:57, viidatud Hoffmeyer 2014:387-388). Jesper Hoffmeyer toob esile veel ühe olulise fakti: kui keegi rohepäridku salgast teeb häirehüüdu siis kõik selle salka kuuluvad pärdikud kordavad seda. Hoffmeyer pöörab tähelepanu Terrence Deacon'i analüüsile, kus ta nendib, et inimestel keel põhineb praktikal, mida ta nimetab sümboliliseks viitamiseks, samas rohepärdikute häirehüüd põhineb piiratumal praktikal ehk indeksiaalsel viitamisel. (Hoffmeyer 2014:387-389) 3 Ajukoor Jesper Hoffmeyer märgib, et inimeste aju, primaatide ajuplaaniga võrreldes, on liiga väike. Inimeste keha kasvukiirus ajuga võrreldes on ebaproportsionaalselt aeglane, nimelt kui täiskasvaud inimese aju ja kehamass oleksid samasugused nagu primaatidel, siis peaks inimene kaaluma 500 kg. Autor seletab:''Sellise tõsiasja tagajärjed on tähelepanuväärsed, sest
Oluline on hoopis muu aja metafüüsika: ,,Samal õhtul ja nüüd kerkib küsimus, kas on võimalik, et sama õhtu on korraga kahes kohas, hoopis kõnelemata mitmest kohast, mida mõni üsna mõtlematult nimetab ,,kõikjal. On ainult üks ühine ajamoment, aga õhtu ei koosne ainult kellalöögist, nii nagu päev ei koosne ainult kalendrilehest. Isegi õhtu on korraga ainult piiratud alal, ja on neid, kes sama õigusega räägivad samal ajal hommikust. Sama õhtu on veel piiratumal alal, see on ainult siin, kus oleme meie ja kõik see, mida me näeme. Me ütlesime: samal õhtul ja mõtlesime seejuures kõigist seostest lahti mõtestatud aega, ja me võime mõelda seda ja muidki asju, mida heaks arvame, aga see on ainult meie mõte, mis, kui kõik arvesse tuleb, on ainult mäng, kuigi oivaline mäng ... (,,Kõik, mis kunagi oli, lk.197) See romaan on võtmeteos Ristikivi mõistmiseks. Näiteks kolm lõiku, milles kirjanik täpsemalt