Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alumise surnud seisu vahel . Põlemiskambri maht : ruumala , mis jääb pealepoole kolbi , kui kolb on ülemise surnud seisus . Silindri töömaht : ruumala , mis jääb silindris ülemise ja alumise surnud seisu vahele . Silindri üldmaht : ruumala , mis jääb silindris pealepoole kolbi , kui kolb on alumises surnud seisus . Mootori töömaht e litraaz : mootori kõikide silindrite töömahtude summa ,
Seejärel luuakse kujutlus selle sooritamisest. Eristatakse piltlikku, teoreetilis-abstraktset ja motoorset kujutlust. Piltlik kujutlus luuakse ettenäitamise, video vaatamise või pildiseeriate abil. Kujutlus on tekkinud kui õpilane suudab näiteks mitme sõiduviisi seast eristada õpitava sõiduviisi. Teoreetilis-abstraktne kujutlus luuakse sõnalise kirjeldamisega. Tervikliku kujutluse loomisel rõhutatakse korrektset kujutlust kogu karjutuse üksikosadest (üksikud faasid ja nende piirasendid) ning nende järjestikkusest. Kujutluse tekkimisel suudab õpilane näiteks kinogrammi kaadrid õigesse ritta seada ja seda põhjendada. Motoorne kujutlus tugineb õigetele liigutusaistingutele igast liigutusest ja piirasendist. Nende korrektsele kujunemisele aitab kaasa liigutuste sooritamine koos selle samaaegse sõnalise kirjeldamisega. Uue õppimisel on õpilaste liigutused aeglsed, sest neid juhitakse ja suunatakse teadvuse tasandil
annaabi.ee 
