keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. töötakt 4. väljalasketakt https://www.taskutark.ee/m/sisepolemismootor/ 1. Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid 2. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda 3. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. 4. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks
kuhugi. Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Informatsioon mootorrattast jõudis Eestisse Heinrich Hildebrand ja Alois Wolfmüller 1894.a. konstrueerisid esimese müügiks mõeldud kaherattalise sõiduki, mida nimetati mootorrattaks. Mootori mõisted Takt kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvad protsessid. Surnud seis kolvi ülemine ja alumine piirasend, kus kolb muudab oma liikumise suunda. Kolvikäik teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht ruumi, mille kolb vabastab, liikudes ülemisest surnud seisust alumisse. Ruumi, mis jääb kolvi kohale selle ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindrilise mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks
veepumpa, mis tagab mootori jahutuse ja roolivõimudega autodel ajab ringi roolivõimendi pumpa, ja generaatori rihm, mis ajab ringi generaatorit. Väntvõll tekitab ka kontaktide koostöö, mis lõpuks tekitab küünlale sädeme. Sisepõlemismootori töötaktid 4-taktilisel sisepõlemismootoril on neli takti ehk siis protsessi, mille käigus kolb liigub ühest surnud asendist teise. Surnud seisund ehk asend on piirasend, millal kolb muudab oma liikumissuunda. 1. takt sisselasketakt sisselaskeklapp avaneb vastavalt nukkvõlli asendile, kolb liigub alumisse surnud seisundisse tõmmates endaga kaasa plahvatava aine. Takti lõpus sisselaskeklapp sulgub. 2. takt survetakt kolb liigub ülemisse surnud seisundisse surudes plahvatava aine rõhu alla. 3. takt töötakt küünlast tuleb säde, mis paneb surve all oleva
kiire või aeglane, vasaku või parema jalaga pooluisusamm vm. Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti. Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole. Suusad rööpi - ehk paralleelselt. Suusad kohakuti - rööbiti ja ninad teineteise kõrval. Tugiasend – suusad rööbiti, üks suusk veidi ette lükatud. Sahkasend – suusaninad lähestikku, kannad laiali.
annaabi.ee 
