Suurnike linnused kujunesid aga ulatuslikeks kindluskompleksideks, kus keskset kindluselamut piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Suurte linnuste keskmes kõrgus peatorn ja sageli oli selle külge ehitatud peahoone, kus elas lossiisand koos perega ning kaaskonnaga. Pea hoone koos tähtsamate kõrvalhoonetega moodustasid sisemise kindlustusvööndi. Üha kindlamalt kaitsutud linnus sundis pöörama suuremat tähelepani piiramistehnikale. Selles osas võeti ristisõdade ajal oluliselt õppust islamiusulistelt, kes olid üle võtnud Roona ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramistorne, mis vastu müüri veeretati, et sealt kaudu linnusesse tungida. Müüre alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Kõik see sundis veelgi täiustama kaitserajatisi, mis niigi olid arengult ees. Aadlike põhiliseks tegevuseks olid sõdimine, turniir, jaht ning ballid.
tagavarasid. *Sageli piirati selliseid linnuseid paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindlustuskompleksideks. KINLUSTUSKOMPLEKSID: *Keskset kindlustuselamut piirasid mitmekordsed eelkinlustuste vööndid. *Selliseid linnuseid võis ühe suurniku valduses olla mitu, nende etteotsa määras ta lossiülemad ehk kastellaanid. Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus. Kuna Euroopas feodaalsõdu oli üha vähem, pidid nad oskusi demonstreerima rahuajal. Selleks olid jahiretked ja organiseeritud
annaabi.ee 
