Kui rööppiirikusse lülitada alalispingealliks E nii, et selle pinge toimib D-le vastupingena, siis jääb D suletuks pärast neg. US lõppemist ka veel kuni hetkeni t1 , mil US ületab lisapingeallika pinge E suuruse. Vool kulgeb läbi dioodi ajavahemikul t1… t2. Sel ajal toimub ka sisendimpulsi amplituudi piiramine, sest diood on avatud ja lühistab sisendimpulsi selle osa. Seega on piiramisnivoo määratud lisapingeallika pinge suurusega E. Kui US on sellest väiksema amplituudiga, siis piiramist ei toimu. Järelikult: E suuruse valikuga saab valida piiramisnivoo. 2. Jadalülitusega ülaltpiirik Kui jadapiiriku lülitusse lülitada lisapingeallikas E nii, et ta toimib D-le vastupingena, siis jääb D suletuks mitte ainult pos. US ajal, vaid ka neg. US ajal hetkeni t1 , mil US
Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt piiramisnivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks.4.3 Piirikud mingist teatud suurusest.Impulsikuju: See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni. nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks. Võib vaadelda ka
Dioodpiirikutega on võimalik saada ka 0 erinevat piiramis nivood selleks tuleb lülitusse viia täiendav pinge allikas, mille toimel muutub dioodi avanemispinge 0 erinevaks. Taolised lülitused on realiseerimiseks küllalt tülikad ja neid kasutatakse küllalt arva. Dioodi asemel võib kasutada ka stabilitrone, sel juhul võime lihtsalt saada kahe poolse piiramise. Vaadeldav lülituses saadakse ülalt piiramine siis kui stabilitron läheb stabiliseerimis reziimi sel juhul piiramisnivoo = stabiliseerimis pingega. Alt piiramine saadakse siis kui stabilitron läheb pärisuuna reziimi ja siis on nagu tavalisel paraleelpiirikul 0,7 V Piiravad võimendid Võimendus astet on võimalik viia piiramisreziimi 2 juhul 1. Kui transistor tüüritakse sulgereziimi 2. Kui transistor tüüritakse küllastusse Mõlemal juhul on vajalik sobiva koormussirge ja tööpunkti valik punktis B saabub sulge reziim, transistor sulgub ja edasisel sisendpinge muutumisel
annaabi.ee 
