tsistertslane. Rahvas ei võtnud teda omaks ja mees sai volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida.1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus. Theoderich-Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop. Keda ppetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Alber-Üksküla piiskop 1199.a.1201.a alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist. Ümera lahing-1210.aasta Võnnu piiramiselt lahkuvate eestlaste esimene suurem võit. Andis eneseusku. Madisepäeva lahing-1217. Aasta. Eestlaste üritust, koguda kokku rahvas ja lüüa sakslased minema. Kaotasid Lembitu ja Kaupo langesid. Pärast toimus veel kümme aastat lahing. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Taani ja Rootsi sekkumine-Taani oli tollane Läänemere valitseja korraldanud üksikuid retki Eesti aladele juba varem, kuid 1219.a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärgiks
Westmorelandil oli planeeritud vastulöök operatsioon,,Niagara". Ameerika pommitushävitajad ründasid kommunistide positsioone ööpäevaringselt. Sõjaajaloo kõige kontsentreerituma pommirünnaku ajal heitsid õhujõud alla pommitonnaazi, mis on võrdne 10 Hiroshima-suuruse aatomipommiga. Ehkki tulemused olid selged, jätkusid lahingud 8.aprillini, mil maaüksuste saabumine tegi 77.päeva kestnud piiramiselt viimaks lõpu. USA väed kaotasid ümberpiiramise ajal 400 meest, kommuniste hukkus hinnanguliselt 12 000. 4.4 Muutuv sõda Samal ajal kui Ameerika tänavatel puhkesid rahutused, et sõda lõpetada ja Pariisis algasid rahuläbirääkimised, püüdis Westmoreland Lõuna-Vietnamis nõrgenenud Vietgongi ja PVA vastupanu murda. See läks luhta, sest kommunistid pagesid taas Kambodzasse. 1968. aasta juulis asus Westmorelandi asemele kindal Creighton Abrams, kes mõistis vajadust tegutseda
sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga. Lõppes Turaida (Toreida) rahuga. 1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised
annaabi.ee 
