tõhutult kiire mõjuvõimu kasvamise päras muretseb Venemaagi. Võrreldes minevikuga on venelased üldjuhul passiivsemad olnud. Vaid Kesk-Aasia ja Lõuna-Kaukaasia on ka Venemaale huvi pakkunud. Sõna võtab ta ju alati siis, kui tegemist on endiste Nõukogude riikidega. Seal leidub ju ohtralt naftat, maagasi ja ühtlasi on sealne piirkond üks suurimaid narkootikumide ja oopiumi tootjaid, eks USAgi sellepärast seal piirakonnas nii palju vaeva on näinud. Venemaa ja USA suurimad erimeelsused näivad olevat nende ideoloogiates ja väärtushinnangutes. Aga tegelikul ühiseid huve ja vaateid neil jätkub. Näiteks on mõlemad riigid on presidentaalsed, Venemaa natuke rohkemgi. Mõlemad on ka tuumariigid, mis annavad aina võimu juurde ja mingis mõttes hoiab maailmas tasakaalu, sest kui kõikidel suurriikidel on tuumapommid olemas, siis ei julge seda keegi kasutada. Võib arvata, et üheks
Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile gravitasioonilise separatsiooni tõttu. Termosfäär Temperatuur termosfääris kasvab kõrgusega ja võib ulatuda 1000 kuni 1500K (727 oC kuni 1227oC). See temperatuuri tõus on tingitud sellest, et mõned järelejäänud hapniku molekulid neelavad intensiivselt päikesekiirgust. 100-200km kõrgusel on peamisteks gaasideks veel lämmastik ja hapnik. Molekulide vaba tee pikkused selles piirakonnas on väga suured (10km-d, kuid Maa lähedal 10-8m). Eksosfäär Eksosfäär on üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel. Tema ülapiir võib ulatuda 960-1000km-ni. Ionosfäär Alumises troposfääris on ioonipaaride arv väike: 500-700 paari/cm3. [Troposfääris praktiliselt vabu elektrone pole (Ne=0)]. 60-70km kõrgusel esimene oluliselt laetud kiht: D kihi alaosa, kus vabade elektronide kontsentratsioon on Ne=108/m3.
annaabi.ee 
