Karvane piiphein:Karvane piiphein on meie piipheintest kõige tavalisem. Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega. Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel. Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar. Nii on piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam- vähem samasugune. Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt ühekaupa Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed
sekundaarse tekkega. Järelkasvus esineb elujõulist kuuske, asjaolu, et kunagi võib antud kasvukohatüübis kasvatada kuusikuid. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, h. paakspuu, h. vaarikas. jt. Alustaimestik on sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga. Iseloomulik on puhmaste , peamiselt h. mustika ohtrus. Veel esineb h. pohl, kanarbik, sinikas, sookail. Muudest taimedest kasvab sagedamini palu-härgheina, kattekolda, h. sinihelmikat, tupp-villpead, karvast piipheina jt. Samblarinde moodustavad palusammal, laanik, kaksikhambad, soovildik ja erinevad turbasamblad. Raiestikel suureneb kõrreliste katvus, samuti h. pohla osakaal. LU kuusk, kask. Kultiveerida võib Mä, 5000 tk ha-le, Ks, kuni 3000 tk ha-le, või kuuske kuni 3000 tk ha-le. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks) Esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, tasase reljeefiga tasandikel ja lohkudes. Mikroreljeef künklik