väljendusvahendite kasutamist ja vältinud seeläbi tunderõhuliste moo- nutuste, antropomorfiseeringute või müstitsismi kalduvate loodusteoste tooniandvat esilekerkimist eesti looduskirjanduse mis tahes arenguetap- pidel. Teine oluline eesti looduskirjandust iseloomustav tegur on olnud kodu- maa-tundmise paatos, lokaalne, rahvapärimuslik ja topofiilne aspekt. Mitmete eri põlvkondade autorite, nagu näiteks Kustas Põldmaa, Jüri Parijõe, Johannes Piiperi, Juhan Lepasaare ja Fred Jüssi teosed juhatavad lugejaid tähele panema oma kodumaa ilu ning seda armastama. Veelgi 242 Kadri Tüür, Timo Maran enam – looduskirjandus ärgitab inimest looma ka isiklikke kohaseoseid, seda nii oma kodu lähedal kui ka Eestimaa muudes paikades. Taimi, loomi ja linde tutvustades kindlustatakse looduskirjanduse abil, et lugeja leiab midagi tuttavat ja omast igast kodumaa nurgast. Erinevalt näiteks
1982. aastal sai Smuuli preemia üks Harri Jõgisalu silmapaistvamaid teoseid "Kärp". ,,Maaleib" pälvis 1986. aastal Juhan Smuuli nimelise preemia ja 1987. aastal Nõukogude Liidu lasteraamatute konkursi esimese järgu diplomi. Rapla maakond on Harri Jõgisalu tunnustanud 1998. aastal oma kõrgeima autasu, Rapla Redeliga - elutöö eest lastekirjaniku, pedagoogi ja koduloolasena. 1999. aastal sai Harri Jõgisalu Lihulas ELKSi erakorralisel konverentsil Johannes Piiperi binokli (Looduskaitse seltsi rändauhinna) omanikuks. Harri Jõgisalule on omistatud ka Valgetähe V klassi teenetemärk 2001. aastal. 2007. aastal sai Harri Jõgisalu aga Märjamaa ja Kihnu aukodaniku tiitli omanikuks. Märjamaa aukodanik Harri Jõgisalu (2007.a) 23 KOKKUVÕTE Uurimistöös püstitatud eesmärgiks oli lastekirjanik Harri Jõgisalu elu ja loomingu tutvustamine
annaabi.ee 
