isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne. · Erinevalt buliimikutest ei püüa ülesööjad esile kutsuda tahtlikku oksendamist. · Toitu kasutatakse vahendina, et varjata oma emotsioone, täita hingelist tühjust või saada lihtsalt jagu päevasest stressist ning probleemidest elus. Sümptomid · Kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane. · Süües suuremad portsonid, kui tavaliselt. · Häbist ja piinlikustundest tingitult üksi ja teistest eemal söömine, ka salaja söömine. · Ülesöömise järgselt süümepiinade ja kahetsuse tundmine. · Kiire kaalutõus või järsk rasvumine. · Väga madal enesehinnang. · Toidust fantaseerimine. Tagajärjed · Ülesöömisega kaasneb üldiselt süümetunne või hiljem ka depressioon. · Kompulsiivne ülesöömine viib väga sagedastel juhtudel kaalutõusu ning rasvumiseni. · Ravimata kompulsiivne söömishäire võib viia tõsiste
see edukam pool. Päris valetamine algab siis, kui tunned oma südametunnistusega, et nüüd oled midagi valesti teinud. On ju asju, mida sa tahad ainult enda teada hoida, ega tahagi, et teised sellest teaksid. Kui pidevalt valetada, võib inimene isegi oma valesid uskuma jääda. Kuid miks valetatakse? Selleks on palju põhjendusi, näiteks: tahetakse võita teiste inimeste imetlust, pääseda karistusest või piinlikustundest, pääseda ebasobivast olukorrast, säilitada privaatsust jne. Paraku juhtub nii, et kõige rohkem valetatakse just nendele, keda kõige enam armastatakse. Kui räägitakse tõtt, ollakse enesekindlad ja inimeste suhtes usaldavad. Kuid need kes ise valetavad ja vale taha peitu poevad, arvavad, et ka teised inimesedei ole siirad. Nii on raske elada. Kuid on asi, mida peaks teadma, on, et igas vales ja pettuses on olemas tõde. Kuid siiski, kas täielik ausus on alati parim lähenemine
Tahtmine süüa midagi eriti „ patust“ ning järele anda ebatervislikele toitudele (sageli toiduainele, millest on mingil perioodil teadlikult eemale hoitud (maiustused, šokolaad,sefiir, saiakesed) Murdumisetunne, millele järgneb rohke õgimine ning mõne minuti möödudes sügav kahtsus ning ebamugavustunne ülesöömisest tingitud raskustunde näol Häbist ja piinlikustundest tingitult üksi ja teistest eemal söömine, ka salaja söömine Ülesöömise järgselt süümepiinade ja kahetsuse tundmine Pidev mõtlemine kehakaalust, mis suurendab omakorda stressi ning võib viia uutele õgimishoogudele Depressioon või tujude kõikumine Teadvustamine, et söömisharjumus on ebanormaalse talitusega Nauditakse toidu koostist, lõhna, maitset, tekstuuri jms. suus olles ja söömise ajal