päikselisemaks, linna kattev katkukiht taandus, värske lõhn jõudis inimesteni. Selle kõige ilusa juures jäi ootamatult haigeks aga Tarrou, kes oli ju nii tugv individuaal, et tema oleks elanud ka üle midagi katkust palju hullema. Aina enam hakkas tema kehal ja hingel välja paistma katku sümptomeid, isegi kahe sümptomi kooskõla. Rieux'ile, kes oli leinud omale hingesugulase, sõbra ei suutnud seda uskuda, lootes parimat ning olles nii palju kui võimalik haige kõrval. Kahjuks peale piinlemisi heitis Tarrou hinge, mis oli minu arvates raamatu kõige kurvem koht, endalgi tuli pisar silma. Veel samal päeval sai Rieux telegrammi oma naise surmateatest. Nagu kõik see veel vähe oleks olnud. Inimene kes on teisi niivõrd palju aidanud, kaotab kõik, mis talle kallis. Kõik see, mis hakkas nüüd inimeste elupilti tagasi tulema sära, armastus, perekond, elu, oli nii käega katsutav. Inimesed lõbutsesid, tantsisid, reisisid, tundsid vabadust. Siiski ühel päeval, mil
Ideede vastu saab võidelda ainult ideedega. Mõte on suurem kui iga materiaalne vahend. Selles mõttes ongi see raamat valgustuslik. 15 25. märts 2009 Milliseid ideid väljendati raamatus ja miks need ideed kutsusid esile sellise reaktsiooni? Põhiidee seisneb selles, et kõik inimesed on võrdsed. Trediakovski kirjeldas ,,Telemahhiidas" despootlikku korda harrastanud kuningate piinlemisi. Radistsev arendab seda motot ka oma ühes peatükis seal, kus on silmaarst. Silmaarst on tõde, kes võtab inimese silmilt kae. Despootlikele monarhidele antakse kaks peeglit üks on see, mis näitab, kuidas nemad nägid oma palet eluajal, teine peegel näitas seda, kuidas asi tegelikult oli. Nende kahe kuju võrdlus oli kõige suuremaks piinaks despootidele. Despootia on piiramatau võimu kuritarvitamine.