õpetusele 1898. aastal antud intervjuus ajakirjale The Director: "Delsarte, keha paindlikkuse ja kerguse kõikide põhimõtete meister". . Esimene loomeperiood Isadora Duncani avalik debüütesinemine toimus Chicagos 1899. aastal ega olnud kuigi menukas. Selle kava koosnes lüürilistest ja pastoraalsetest paladest ning põhines kirjanduslikel teemadel. Arvustused nimetasid tema tantse vaid "väänlemisteks ja piinarikasteks hüpeteks ning kepsutusteks", publik tundis ebamugavust ja selle lõppedes kergendust. Pärast etendust suundusid Duncanid Euroopasse, algul Londonisse, hiljem Pariisi. Kuni selle ajani tantsis Isadora spontaanselt, nüüd hakkas ta liikumist põhjalikumalt analüüsima ning tegi märkmeid Pariisi Ooperi arhiivis. Ta tutvus ka Loie Fulleriga, kes abistas teda Berliini ja Viini esinemiste korraldamisel. Nood osutusid menukaks ning panid
Tahan mainida kahte asja: normatiivsust ja probleemi teravust. Esimene tähendab seda, et filosoof võtab tõepoolest oma seisukoha asjas, mida ta on käsitlenud, ja teine seda, et käsiteldav probleem on aktuaalne, kindlapiiriline, arutluse objektiks olev ja küllaldaselt tähtis. Näiteks küsimus, kas inimene on oma põhiolemuselt ja üldiselt hea või mitte, ei ole terav probleem. Seevastu küsimus loomade kasutamisest kosmeetikatööstuse piinarikasteks eksperimentideks on terav. Mingem pisut sügavamale praktilise eetika probleemide iseloomulike joonte juurde. Urpo Harva käsitleb oma raamatus (1978) järgmisi teemasid: üksikisik ja ühiskond, võrdõiguslikkus, kasvatus, töö, sugupoolte erinevused, sündivuse reguleerimine, abort, enesetapp ja eutanaasia. See on võrdlemisi esinduslik loetelu. Harva arutleb ka selliste põhimõtteliste ja teoreetiliste küsimuste üle nagu eetika olemus ja tema põhisuunad
annaabi.ee 
