ajendatuna käituda. Nende valikutega kas avardatakse end, kasvatakse ja arenetakse inimestena või hoopis kitsendatakse, piiratakse ja killustatakse end. Vormitakse pidevalt seda isikut, kelleks ollakse muutumas, ja see omakorda määrab edaspidise elukogemuse niisama kindlalt, kustkui valitakse ilma, kuhu sündida. Kõik näevad elu läbi oma meeleseisundi prillide. Vaatamata sellele, et inimolenditena asustavad kõik ühtsama füüsilist ruumi ning kogetakse samasugust meeldivate ja piinarikaste kogemuste diapasooni, tajutakse seda oma loomuse tõttu väga erinevalt. Kui arendatakse endas laiahaardelisemaid ja positiivsemaid isikuomadusi, kogetakse sügavat õnnetunnet, mis ei sõltu välistest tingimustest. End mitte väärtustades ning negatiivseid loomuomadusi kultiveerides jääb elukogemus piiratuks, süngeks ja õnnetuks isegi siis, kui ümbritsevad tingimused on meeldivad. Siit karma seaduse käsitlusest järeldub selgesti, et kõlbeline elu on vaimsel teel keskse tähtsusega
kontrollida oma käitumist. Ühiskond (Freud nimetas seda tsivilisatsiooniks), põhineb impulsside kontrollil ja sotsialiseerumine on protsess, millega inimene ütleb ära kohese naudingu vajadusest. 5.10. Mis tähendus on Freudi teoorias naudingust loobumisel ning milliseid arengu astmeid võime selles kontekstis eristada? Vt eelmine küsimus. Freudi järgi toimub naudingust loobumine läbi emotsionaalselt piinarikaste episoodide imiku- ja lapseeas. Esiteks tuleb öelda lahti jätkuvast toitmise ja kaisutamise nautimisest. Õpitakse, et reeglid luuakse teiste poolt ja elu saab olema täis raskuseid. Järgmiseks õpitakse kontrollima põit ja soolestikku - potil käima. Tuleb hakkama saada vabaduse piiramisega kaasneva vihaga. Lõpuks tuleb hakkama saada tugevate ja häirivate seksuaalsete ligitõmbe või ebameeldivuse tungidega. 5.11
annaabi.ee 
