" (A.Camus ,,Mässav inimene" lk. 31) Tavaeluski kohtame näiteid, kus üks inimene kannatab, aga ei võitle ning keegi teine alustab võitlust tema eest. Ei suudeta vaadata pealt, kuidas keegi kannatab, kuidas keegi ei astu enda õigste eest välja. On olnud palju inimesi, kes hakkavad politseinikeks, kuna neid ennast kooli- või noorusajal kiusati, nii leiavad nad aga võimaluse parandada see, et nad ise ei astunud enda eest välja ja lasid oma piinajatel elada vabalt ja ilma karistusteta. Camus leiab oma essees ,,Mässav inimene", et vaatamata maailma ja eksistentsi mõttetusele on võimalik ja on mõtet käituda vabalt, on põhjust tunda rõõmu loomiskirest ja saada rahuldust mässust. Camus ei esita loogilist argumenti, vaid üritab lugejat absurdirõõmuga mässule õhutada: "See mäss annab elule hinna. Jätkudes läbi kogu eksistentsi, taastab mäss selle suuruse
Arvata võib, et siil okaste vahel pidutsevatest kahjuritest vaimustuses pole. Ilmselt sügeleb tema keha väljakannatamatult. Siil sõdib siiski söödikute vastu ning inimese seisukohalt uudsemail meetodil laseb käiku keemiarelva. Muidugi pole loomakestel võimalik endale pulbrit selga puistata või end aerosooliga üle pihustada. Kõik käib lihtsamalt. Zooloogid arvavad, et siil haagib endale õunad okaste külge, et õuna hapu mahl kirpudel ja muudel piinajatel elu kibedaks teeks. Siilid ei armasta vett ega vihma, siil kardab vett rohkem kui tuld! Siilid ei elutse soode läheduses ning neile ei meeldi üldse niisked paigad. Vesi jätab nad kaitseta - okkaline kera ajab ennast lahti. Vaenlased korraldavad siilidele veeprotseduure. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad.
annaabi.ee 
