tantaaliks. Legend räägib, et Zeusi poeg, rikas Väike-Aasia kuningas Tantalos oli jumalatega heas läbisaamises ja tal lubati nendega istuda ka pidulauas. Seal varastas ta nektarit ja reetis inimestele jumalate saladusi. Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina
üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. Juhan Liivi samastab oma saatust Eesti tolleaegse raske olukorraga. Ta elab ühte oma isamaaga ja kujutab selle kannatusi ka omaenese piinadena. Isamaale Juhan Liiv Mina kõndisin kurba rada, kurba rada kõndisin ma; muresid mul mitusada - oh kuis mahajäetud ma! /.../ Ma neidu armastasin, ei kostnud ta ei, ei jaa-
annaabi.ee 
