Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks b) lüpsikojas ehk platsil c) väljas lüpsmiseks 2. piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps b) torusselüps 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvooikust. Kollektori sisse koguneb piimavoolikutega piim. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks(imemisakt, massaaziakt, puhkeakt). 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal
enamasti ka filtri, mõõteseadme koguse määramiseks jms. Eristatakse kannulüpsi, torusselüpsi, platsillüpsi ja robotlüpsi seadmeid, mis oma ehituselt erinevad olulisel määral. Kui robotlüps välja arvata, siis kasutatakse neis kõigis suhteliselt sarnast lüpsiaparaati. Lüpsiaparaadi kolm põhisõlme on nisakann, pulsaator ja kollektor. Üks aparaat sisaldab nelja nisakannu, ühte pulsaatorit ja ühte kollektorit. Nisakannu koos kollektori ja piimavoolikutega nimetatakse erialases kirjanduses ka lüpsiriistaks. Nisakannud töötavad vaheldumisi: kui kaks neist on imemisfaasis (toimub piima imemine nisadest), siis ülejäänud kaks on massaazifaasis (nisakanal ja imemiskamber on kokku surutud). Nisakannud on ühendatud muude lüpsiaparaadi osadega voolikute abil, mille kaudu juhitakse neisse vaakum ja eemaldatakse piim. Piima väljutus udarast nisakannudesse toimub pulseeriva vaakumi toimel.
annaabi.ee 
