Tõusid esile teised sektorid. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). 1860ndatel. Teraseehitus, masinaehitud- Inglismaa jäi Saksamaale ja USA’le alla, keemia tööstus samuti esimene Saksamaal. Briti merevägi läks 1903 nafta peale üle, mis tuli Venemaalt. Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin). Baeyer- leiutas sünteetilise värvi aniliini. 80% Inglise värvivajadusest tuli Saksamaalt. Rootsi tööstuslik innovatiivsus - de Laval- piimatsentrifuug ja auruturbiin, Ericsson- arendas telefoni, Alfred Nobel- lõhkeaine, Wingqvist- kuullaager Tööstustoodangu turustamine. loodi kaubamajasid Tööstus- ja majanduskriisid 19. sajandil. ületootmine viis majanduskrahhideni, millel oli üleriigiline mõju või tööstuse pankrott. Ostujõu alanemine, kuna lahtilastud töötajad olid ostujõuetud. Majanduskriisid, mis tulenesid ületootmisest muutusid 19.saj regulaarseks(pm iga 10 aasta tagant).
Massidesse jõudis elekter 1900ndast aastast. Valdkond, kus Suurbritannia ei suutnud kuidagi sammu hoida oli keemiatööstus, mis oli ,,teises tööstusrevolutsioonis" äärmiselt oluline. Saksamaa oli juhtival kohal ning värvitööstuses tegi suure avastuse Adolf von Baeyer, kes 1880ndatest hakkas tootma aniliini, millest toodeti sünteetilist värvi ja milles Saksamaa sai juhtivaks väriv ja keemiatööstuses. Ka Rootsi oli oluline: auruturbiin ja piimatsentrifuug(Gustav de Laval), Ericsson arendas telefoni, Nobel'i lõhkeained, Wingqvist'i kuullaager. 19. Saj II poolel arenes tööstus üha enam selleni, et tööstuskaubad muutusid odavamaks ja seetõttu ka kättesaadavamaks. Ent odav kaup ei tähenda veel seda, et keegi seda ostab. 19.saj tekkis täiesti uus turustamisstrateegia: üha enam oli oluline jõuda uutele turgudele, et toodanugt müüa. Seda võimaldas transpordi areng. Tööstus tähendas väga suurt ohtu ületootmisele: üha enam oli vaja
annaabi.ee 
