Piirangud pühvlipiima tootmisel Peamiseks pühvlite tootmisaretuse alustalaks on piiratud ning raskendatud oludes süstematiseeritud paaridevalik küla tasemel, mis ei ole andnud väga selgeid ja mõjuvõimsaid tulemusi. Üldiselt peetakse lüpsilehma vanusteks esmapoegimisel 24 kuni 30 kuud, ning poegimisvahemik 12 kuni 13 kuud. Laktatsiooniperiood on umbers 300 päeva 60-90 päevase kinnisperioodiga ning piimatootlikkus on 6 000 kuni 7 000 kg aastas, siis pühvli esmapoegimise vanuseks arvatakse tavaliselt 40- 60 kuud (kuigi on kõikumisi, nt vahemere-ja soo-tüüpi loomad poegisid varem, kui India omad). Poegimisvahemik on pühvlitel 15- 18 kuud. Kinnisperiood on 90-150 päeva nili-ravi tõul, kuigi murrahil võib see olla isegi 60st päevast 200 päevani. Keskmine laktatsiooniperiood varieerub 252 kuni 270 päevani. Sellest
Laktatsiooni esimesel poolel. Kui selgub, et esmapoeginu annab esimestel kuudel vähe piima või rasva-valgusisaldus on madal, praagitakse ta aks kohe või siis, kui päevalüpsid on langenud karja keskmisest madalamale. Kuigi aretuslik valik mõjub lühendavalt keskmistele näitajatele, otsustab kasutus perioodi pikkuse hoopis lehmakarja tervislik seisund. Aretusvaliku läbinud loomad peaksid karjas püsima võimaliklt kaua, et kasutada ära 3.,4. Ja 5. Laktatsiooni suurim piimatootlikkus. Kui sel juhul tuleb loom praakida madala toodangu tõttu, siis pole pühjus geneetikas vaid tervises. 21. Piimaveiste aretusprogramm Eesti holsteini, eesti punase ja eesti maakarja aretusprogrammid. Piimaveiste aretuse eesmärk on parandada tõu majanduslikult kasulikke omadusi: suurendada piimajõudlust, rasva- ja valgutoodangut, head tervist ja viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat. Saada kvaliteetset ja stabiilset piimatoodangut, säilitada kiire kasvuintensiivsus
annaabi.ee 
