Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani. Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja valgusisaldus on hea
Küige suurem oli 50-ja 60-datel eesti punase tõu kujundamisel taani punasel tõul. Suurendati märgatavalt lehmade piima rasva- ja valgutoodangut ja kehamassi. Uueks komponendiks valiti angli tõug(esimesed pullid Tartus 1972.a). Anglil võrreldes taani punasega suurem piima rasvasisaldus, kui väiksem piimatoodang. 17. Eesti holsteini tõug ja aretuskomponendid 1998.a. 1976. aastast alustati seemendusjaamades USA-st imporditud pullide kasutamist. Kõige suurem edu oli piimatoodangus, udara kujus, veidi vähem jalgade seisus ja sõrgade kujus. Poliitilistel põhjustel oli import USA-st takistatud, toodi pulle Saksamaalt, Kanadast . Kasvas kiiresti holsteini veresus eesti mustakirjus tõus. 18. Eesti maatõug Eesti maatõugu veis on eesti rahva kultuuripärand. Seda veisetõugu peetakse eelmistel sajanditel Eesti- ja Liivimaal levinud aborigeense veise lähimaks otseseks järeltulijaks. Eestlane on pidanud
annaabi.ee 
