Säilitatakse saatelehel või pakendil näidatud „Kõlblik kuni“ kuupäevani. 16 KOKKUVÕTE Inimesed on piima toiduks tarvitanud juba varasest kiviajast saadik ja tarvitatakse kindlasti ka edaspidi. Ajajooksul on inimeste teadlikkus piima suhtes suuresti paranenud. On uuritud piima koostist ja selle tegelikku sobivust inimese organismile. Avastatud on piimasuhkr e. laktoos, mille seedimine on paljudele raskuseks ja ühes sellega ka meetod laktoosi lagundamiseks. Piimatooted on inimorganismile sobiv toit kogu elu jooksul, sealhulgas ka laktoosikutele, kes nüüd saavad nautida neid laktoosivabalt. Piimasaadustele annavad väärtuse kõrge valgu, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ning B-rühma vitamiinide sisaldus. Piimast ja sellest valmistatud toiduainetest road on olemas enamus rahvusköökides ning piim on tänini
Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis vallandub hormoon, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. 24. Lehmapiima keemiline koostis. Koostisosadeks: vesi, kuivaine, rasv, valk, piimasuhkr e laktoos ja mineraalained Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust, laktatsiooniperioodist(perioodi algul rasva % madalam kui perioodi lõpus) ja söötmisest(erinev rasvasisaldus). 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e
annaabi.ee 
