Lehed vastakud, vahel abilehtedega. Niineosa paikneb puidu sees Esinevad alkaloidid, paljud väga mürgised - strühniinipuu Mitmerakulised näärmed Kaks suurt peamiselt troopika sugukonda ja kolm pisemat: koerakoolulised, madaralised, emajuurelised, logaanialised (strühniinipuu) Sugukond koerakoolulised – Apocynaceae Peamiselt troopikas, umbes 5000 liiki Eestis kaks liiki – lood-angervars ja väike igihali Enamuses puittaimed, piimasoontega Vastakud lihtlehed Kroon liitlehine, aktinomorfne, viietine Tolmukaid 5, rohkem või vähem kokku kasvanud, sageli ka emakasuudmega Vili kuiv või lihakas kaksikkukkur, seemned lendkarvadega, või luuvili või mari Sugukond emajuurelised – Gentianaceae Parasvöötmes, rohttaimed Perekond emajuur Sugukond madaralised – Rubiaceae Levinud kogu maailmas, peamiselt troopikas, üle 10000 liigi (suuruselt neljas sug) Enamuses troopilised puud või põõsad, Eestis ainult rohttaimed
õietolm on paigutatud mujale. Sageli moodustavad tolmukapead toru, mille sisse variseb õietolm. Õietolm tõugatakse torust kasvava emakakaela poolt välja. Sellised mehhanismid on iseloomulikud kõigile kellukalistele (Campanulaceae) ning korvõielistele (Asteraceae). Nendel sug. puuduvad asteriididele iseloomulikud iridoidid. Sugukond Asteraceae korvõielised o rohtne, piimasoontega (vaik või lateks) ja keeruka sekundaarse ainevahetusega (varuaine inuliin, iridoidid puuduvad) Lehed: vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede
annaabi.ee 
